Hambal6hnaline netikohvik 2. Talv.

meil on talv jälle.. sajab lund ja vastik tuul on.  samas, u-bahnis tsekkisin ilmateadet, et teisipäevast läheb jälle soojemaks, aga mine tea. päikest v6iks näidata, muidu lippa nagu koti sees ringi.

niisiis, hambal6hnaline netikohvik. siin on mingid veidrad boksid, mis kangesti meenutavad n6ukaaegset köögimööblit, muljet ei kahanda p6rmugi ka luitunud kunstroosid (mis kunagi on t6enäoliselt olnud suur hitt ka sakslaste sööklates) nende vahel. proovisin vaadata lennupileteid (vaatamata suurtele kahtlustele olen nüüdseks suhteliselt kindlalt otsustanud lihav6tete paiku Eestit külastada), aga miskipärast heidab kohalik Mozilla mind järjekindlalz Airbalticu lehelt välja. siin taas kord v6imalus end veidi välja elada ja iriseda: ei j6ua ikka juhuseid ära tänada, et Tallinnast enam Easyjet ei lenda! kui broneerida praegu piletid kaks kuud hiljem minevatele lendudele, maksab see ikkagi kokku üle kolme tuhande. masendav. aga pileteid veel ära ei ostnud, kui ostan, siis annan ilmselt ka kuupäevaliselt teada. esialgu oletan, et ehk saab see toimuma märtsi viimaste päevade ja aprilli keskpaiga vahelisel ajal.

sellel nädalal olen püüdnud olla tubli turist, kuna otseseid töökohustusi pole olnud (kui mitte arvestada paari kokkusaamist). esimene retk, mille ette v6tsin, oli kommunikatsioonimuuseumi. oli see alles tore koht! sai postkaste vaadata, ja grammofone ja telefone. üle k6ige meeldis mulle aga nö arvutiruum (serveeritud kui uuema tehnoloogia ime), kus oli palju arvuteid reas, ja kust inimesed siis said oma meile tsekkida. samuti käisin Pergamonimuuseumis Ishtari väravaid vaatamas (see oli päris tore) ja koos Eikega zooloogiamuuseumis. viimases v6is silmata palju p6nevaid asju, näiteks olid seal pildid ja väike videoklipp mehest, kes suuri putukaid meisterdas (eksponaatidena olid välja pandud näiteks kassisuurune kirp, kärbes, sääsk ja kartulimardikas) ja k6ige suuremat säilinud sauruseskeletti. muuseumid on siin vahvad.

täna sain korraks Veronicaga kokku, kes andis mulle joonised selle kohta, mida ma keevitama pean hakkama. esmapigul ei tundu eriti raske – ma arvan, et Renku teeks taolise karkassi ühe 6htuga valmis, kui ainult liialt lihvima ei kukuks! mul v6ib päris mitu päeva minna küll. natuke halb, et Veronicat ennast seal ei ole, aga küllap saab hakkama. loodan sellele punase näoga onule siis.

eile käisime ka k6rtsis Veronica kutsel. see oli k6ik väga tore – juba saabudes sai selgeks, et tegemist on ühega nendest Zavoodidest, mis Berliinis leidub. Veronica ja Emil istusid seal oma s6pradega, kes, nagu selgus, olid ka valdavalt muulased, sakslane oli vist ainult üks mees. igal juhul, seltskond oli juba paar tundi istunud, kui meie j6udsime ja siis hakkasime kiiresti 6lut jooma. inimesed olid toredad ja mida aeg edasi, seda jutukamad nagu ikka.pärast seda, kui k6ik olid juba koju läinud, läksime veel ühe brasiillase Marcelliusega järgmisesse Zavoodi edasi napsutama. pärast läksin veel tema poole ta töid vaatama (p6hiliselt tegeleb videokunstiga), aga väsimus ja alkohol tegid oma töö, juba esimese video ajal tukkusin. muuseas, ei maksa uskuda kohalike jutte öö läbi s6itvatest U-bahnidest, ega väiksemad ei s6ida ikka küll! niisiis, pidin Nollendorfplatzilt ikkagi takso v6tma, aga see pole siinmail p6rmugi nii kallis l6bu kui näiteks Tartus. täna olen natuke väsinud, sest pidin kell 13 Veronicaga Kreuzbergis kokku saama, aga koju j6udsin alles pärast 5t. siiski, on tore vahepeal väljas ka käia, muidu v6ib tekkida tunne, et Alexi köök ongi terve Saksamaa. selle rabava kujundiga täna l6petan.

ps. ma ikka veel ei tea, mida Tollhaus tähendab, ehkki on teatavad oletused.. Mooni, äkki aitad?